Mõtlesin, et teeks väikse puhkuse juba külmemast Barcelonast (päeval temp 16 ringis) ning põrutaks Kanaari saartele, täpsemalt Tenerifele. Geograafia huvilistele: saared asuvad Atlandi ookeanis, Lääne-Sahara külje all. Fun fact: Kanaarid asuvad samal laiuskraadil kui nt Florida, Egiptus ja Saudi-Araabia. Mõeldud tehtud, planeerisin reisi, ostsin lennupiletid (üks ots vaid 30€ ringis), kutsusin Triinu ka kampa ning minek. Kool on nagunii onlines, nii et see ei seganud.
Võin ette öelda, et kõik tegevused ja kohad, kus käisime, oli korraliku uurimustöö ja tuttavate soovituse tulemus. Tenerife on nii mitmekülgne saar ning sa näed seda saart just sellisena nagu soovid. Täpsemalt räägin sellest hiljem.
sai skeemitatud ka
Tegelikult on see uskumatu, et sellisel pooleldi lockdown ajal saime Tenerifele reisida. Tenerife on Euroopas hetkel üks madalaima nakatumismääraga asukoht (ca 70 per 100,000). Kui tahad välismaalt sinna minna, siis pead 72h jooksul negatiivse koroonatesti lennujaamas esitama, kui see puudub, võib oodata kuni 3000€ trahvi ja saadetakse saarelt minema. AGA kuna ma sisuliselt riigist ei välju, sest Kanaarid on Hispaania riigis, siis mingit testi ma esitama ei pea ja keegi ei küsi midagi. Kuid kui ma tahan hotellis ööbida, siis on ikka kohustuslik negatiivne test esitada. AGA ma ööbisin Airbnbs, nii et ei pidand ikkagi testi esitama:)
lennust
Lend väljus 6.20 ning nagu ikka lennujaam täiesti tühi. Kuna tegelikult on Barcelonas endiselt kella 22.00-6.00 liikumiskeeld, siis tellisime eelnev päev ukse ette takso, et kuidagi ikka lennujaama ära hiilida. Taaskord jalaruumi lennukis jagus, tervel 3 istet minu päralt, nii et sai isegi pikali heita ja magada. Barcelonast 3h sõitu ja kohal.
Pole elus vist kunagi või üle pika aja nii roughi maandumist kogenud. Jõhker turbulents oli ja tõmbas käedki higiseks. Pani täitsa mõtlema, et oot oot ma õpin piloodiks ju praegu... Tänu meteoroloogia loengutele teadsin, et tegemist oli unstable atmospherega, kus esineb ohtralt turbulentsi.
rendiauto
Kohale jõudes võtsime lennujaamast rendiauto. Lepingu vormistamine ja muu mudru läks üllatavalt kiiresti. Kokkuvõttes läks kõik nii sujuvalt, et poleks uskunudki. 1.korda elus rentisin auto välismaal ja kõik Airbnb bookimised ja reisi planeerimised läksid lõppude lõpuks nii sujuvalt, et järgmiseks korraks juba palju kindlam tunne. 7 päeva maksis kokku 182€ koos noore sõitja tasuga ja lisakindlustusega. Autoks oli Toyota Aygo, mõnus väike pill, 2018 vms mudel. Ülimõnus sõiduk 2-le inimese, ideaalne Tenerifel, kuna siin palju kitsaid kohti ja mahub igale poole. Eriti mõnus oli sellega külgboksi teha. Veits sportliku mulje auto juures jättis Ferrari punane ja mustad jooned.
GPS sisse ja panime Airbnb poole ajama. Kuna maandusime Tenerife North lennujaamas ja Airbnb oli saare edelaosas, siis tuli ette võtta 1.10h sõitu. Tänu kiirteele, mis jookseb ümber saare mööda rannikut, kiirusepiiranguga 120, läks sõit kiiresti. Ikka täiesti uskumatu kui raskele maastikule on kvaliteetne teedevõrgustik ehitatud. Mägedest on võimsad tunnelid läbi ehitatud ning kohati 8 realised teed. Hoolimata 120 kiirusepiirangust oli tee küllaltki kurviline ja üles-alla. Kui Eestis oleks selline maastik ja selline kiirtee, siis max lubatud kiirus oleks ilmselt ikka 90. Kuna Aygo polnud just Ferrari, siis pedaal põhjas ülesmäge üle 90/100 km/h välja ei võtnud, aga allamäge sai taas vajutada.
Airbnb
Airbnb nimi oli “The 70 fly luxury” ning soovitan soojalt kui keegi peaks kunagi sinna kanti sattuma. Lihtsalt pole sõnu: suht mere ääres, vaated merele ja El Teide vulkaanile. 2-korruseline korter, katusel oli ilusaim terrass, kus eales viibinud: lamamistoolid, dušš, grill, eraldi baarilett külmkapi ja nõudega, diivanid, mõnus kunstmuru põrand ja muidugi imelised vaated. Põhilisel korrusel oli 2 magamistuba, elutuba, köök, väike french rõdu ja isegi kamin. Korter oli väga stiilselt sisustatud ning mõnus päikeseküllane, avar, kõrgete lagedega. Külakostiks oli isegi vein ja šokolaadikarp lauale pandud. Kõige lõpuks see oli lihtsalt röövimine kui odavalt selle saime: 30 eur öö 2 peale (oleks isegi 5 inimest mahtunud)!!!!!! Parem kui 5* hotell.
1.päev proovisime kohaliku Playa del Socorro ranna ka ära, mida kattis must vulkaaniline liiv. Kuna kogu saar on vulkaanilise päritoluga, siis on siin üldse väga kivine ja mägine, tasast maastikku pea võimatu leida. Samal päeval toimusid rannas surfi võistlused ehk siis laineid jagus ning ujuma minnes pidi ettevaatlik olema. Kuna Atlandi ookeani vesi on küllaltki soolane, siis igas viisakas rannas on alati olemas magevee dušš, et pärast sool maha loputada.
2. päev: Masca ja Playa de los Gigantes
Järgmisel päeval võtsime ette roadtripi saare lõunaossa. Sihtpunkt oli Los Gigantesi linn, aga põikasime läbi ka imeliste vaadetega autoteest, mis viib Masca külla. See oli lihtsalt hingemattev kui lummavad vaated silmi paitasid. Kõigepealt viis autotee 1100m kõrgusele ning siis hakkasime Masca poole laugema. Pole kunagi tõelistel mägiteedel sõitnud ja oh boy kui lahe see oli. Kitsas kurviline tee, mida ääristasid betoonplokid, et 500m kuristikku ei kukuks. Täpselt sellised teed nagu kuskil Top Gearis Lamborghinidega sõidaks või Hollywoodi filmis. Pole kunagi elus autoga sõitmist nii väga nautinud!!!! Jah, autoks oli väike Toyota Aygo mõne üksiku hobujõuga, aga selle eest oli ta särtsakas ja mahtus igale poole.
Masca linnas sai maha istutud kohalikus restoranis, mis oli veidi ülerahvastatud saksa turistide poolt. Võtsin mingi kohaliku liharoa/sousti, mis maitses hästi ja oli normaalse hinnaga. Nii mõnus oli üle pika aja restoranis süüa, näha inimesi sotsialiseerumas (maskideta) ning nautida vaadet mägedele.
Gigantesi randa jõudsime küllaltki hilja, põhimõtteliselt päikeseloojangu ajal kuna roadtripi ajal sai päris palju peatusi tehtud, et vaateid nautida. Taaskord mega ilusate vaadetega rand, kus täna oli meri rahulik. Kuid ujumist ei saanud ikka nautida, kuna rannas oli suur silt, mis hoiatas kõrvetavate meduuside eest. Hoolimata sellest ujujaid oli ja mõtlesin isegi ära proovida kui juba nii kaugele oli tuldud. Veest välja tulles tundsin vasakul säärel kerget kipitust, nii et midagi seal ikka ujus:)
Ma lihtsalt ei suuda kirjeldada kui mõnus on siin autoga sõita. Kõik need kurvilised, sinka-vonka teed imeliste vaadetega… Kujutan ette kui mega oleks siin mingisuguse kabriolett sportautoga sõita.