Ma olen ülimalt tänulik, et mul on olnud võimalus 4 kuud Barcelonas õppida, elada, treenida ja lõbutseda. Ja kõigele lisaks maksab Erasmus veel selle eest peale (stipendium)!!!! Lihtsalt ei suuda uskuda, kes sellist võimalust ei kasuta. Once in a lifetime opportunity.
Miks valisin UPC ja kui teist korda peaks valima, kas valik oleks samasugune?
Ausalt öeldes valisin ma enne riigi, siis linna ja siis kooli. Kui juba Erasmusele minna, siis võimalikult kaugele ja võiks ka soe olla:) Lennuakadeemial oli 2 lõunamaa partnerülikooli, üks Küprosel ja teine Hispaanias Barcelonas. 100% oleks mu valik endine! Tõsi, pilootidele pole see kool suurem asi, aga see eest elu Barcelonas oli mega (isegi corona ajal).
Kust tuli mõte õpirändele minna, kas tuli midagi kahetseda?
Peamise mõjutuse sain sõpradelt ning kui kuulsin, et samal kursusel olev piloot kavatseb Hispaaniasse minna, olin kohe käpp. Kahetseda pole midagi!!
Olin õpirändel koos teise akadeemia tudengiga. Kas parem on õpirännata üksi või mitmekesi?
Kindlasti on mitmekesi rännata palju parem. Saab üksteist nii koolis kui erategemistes aidata. Näiteks Triinu oli väga suureks abiks keeleliselt, kuna ta oli hispaania keelt juba koolis õppinud, mina hakkasin alles paar kuud enne minekut õppima, ning siin on ikka pigem keeruline hispaania/kataloonia keeleta hakkama saada. Väga suureks abiks on ka varasematelt tudengitelt nõu küsimine, kes samas riigis/koolis õpirändel käinud. Saab abi nii pisiasjade kui õppematerjalidega;)
Kuidas toetusega toime tulin ja kui palju tuli ise juurde maksta?
Kui õigesti mäletan, siis Erasmuse toetus oli Hispaanias 520€ kuus ringis. Hiljem arvestasin, et keskmine kulu koos kõikide kulutustega kokku (lennupiletid, majutus, kommunaalid, kingitused, materjaalsed ostud, söök, reisid, jne) tuli ca 800€ kuus. Muidugi väga palju nt meelelahutuse peale ei kulunud, kuna midagi ei toimunud. Ilmselt normaalsel ajal tulevad kulud veidi kõrgemad, kui väljas käia jne. Samas laristasin omajagu nädalasel Tenerife reisil jm väikestel väljasõitudel ja materjaalsetele asjadele, mis pole ilmtingimata vajalikult. Aga põhimõtteliselt jah, tuleb arvestada, et oma taskust tuleb ka juurde panna.
Kus elasin ja kuidas ajutine kodu meeldis (mis oli head, mis halba)?
Elasin Amadeu Vives tänaval L'Hospitalet de Llobregat rajoonis, mis on ametlikust Barcelona linnapiirist väljas, kuigi reaalsuses pole sellest aru saada. Transpordiühendus on väga hea. Korter oli suur 2 korruseline ja 4 magamistoaga ning enamus ajast elasin seal kahekesi Hispaania kutiga. Väga lahe vend, kes erinevalt teistest tudengitest hoiab korda ka.
Positiivne selle asukoha suhtes oli kesklinna mürast eemalolek, turvaline naabruskond (töölisklassi piirkond, kus niisama kahtlasi vendi ja lodrutajaid polnud) ning mis peamine, 2km kaugusel olid mäed ja rahvuspark, kus sai korralikult trenni tehtud ja matkatud. Üks minu lemmikkohti kodu lähedal! Kuna enamus ajast olid jõusaalid suletud, siis sai palju jooksukilomeetreid keritud sealsetes mägedes, aga kui oleksin kesklinnas elanud, siis seal poleks üldse meeldiv väljas joosta, kuna tänavad on kitsad ja rahvastatud. Samuti oli mu rajoonis õhk puhtam kui kesklinnas
Negatiivne külg oli kesklinna ja ranna kaugus. Kesklinna sõidab metrooga 20-30min ja randa 45min. Kui väga suur matka/jooksuhuviline pole, siis kesklinn võib sobida paremini. Kuid anyway Corona ajal olid enamus ajast kõik kohad linnas suletud, nii et nagunii poleks seal midagi teha. Kuna UPC asub Castelldefelsis linnast väljas, siis nii kesklinnast kui Hospitaletist sõidab sinna ühistranspordiga sama kaua.
Kuidas hindan õppimise keerukust võrreldes akadeemiaga? Mida tehti UPCs teisiti?
Tegemist on suure ülikooliga, kus enesest mõistetavalt korraldatakse asju teistmoodi kui ELAs. Midagi liiga keerulist polnud, mõnedes õppeainetes pidi küll rohkem vaeva nägema ja eks see distantsõpe oli ka omaette väljakutse.
Kuidas hindan õppeaineid ja õppekorraldust? Mis oli üllatav nii heas kui halvas mõttes?
Üldiselt oli korraldus hea. Õpe toimus peamiselt onlines. Meeldis, et olid väga karmid hügieeninõuded ning koha peal käisin ainult eksameid sooritamas. Näiteks eksamil oli igale ühele oma koht määratud, hajutatud vahed ja peaukse ees turva, kes laskis 5 kaupa sisse. UPC puhul on halb see, et ingliskeelseid õppeianeid on vähe, eriti Aerospace Engineering harus, ning kuskilt mujalt harust ei või ka õppeaineid juurde võtta.
Minu õppeianed olid ITA, Meteorology ja RF Systems. RF System oli nendest kõige keerukam ning kindlasti ei soovita seda võtta, eriti pilootidel. Pilootidele pole nendest teadmistest suurt kasu, pigem on see CNS/TECH õppeaine. Kõige kasulikumad ja vingemad ained olid ITA ja Meteorology. ITAs on enamus täid grupi peale ehk soovitan väga head kohalikud grupiliikmed leida, muidu võib selle ainega raskusi tekkida.
Mida õppetööst vabal ajal tegin ja missuguseid üritusi korraldas kool/tudengiorganisatsioonid?
Kohalik Erasmus Barcelona korraldas septembris ja oktoobris üpris aktiivselt üritusi, kuid peale seda tulid piirangud peale ning ei toimund enam midagi. Peaaegu iga päev näitasid linnas kohalikke vaatamisväärsusi, tegid väljasõite lähedal asuvatesse linnadesse ja turismiatraktsioonidele, ning muidugi ei puudunud ka peod. Ise olin pidudega pigem ettevaatlik, kuna Erasmuslasel oli piirangutest suva ning üsna pea hakati grupichatist küsima, kus COVID testi saab teha:). Küll aga korraldas minu korterikaaslane väikseid pidusid korteris koos oma sõpradega, millest võtsin usinasti osa. Korterikaaslane oli kunagi baarman, mis tähendas, et tegi mulle superhäid tervitusjooke:)
Kuid suuremjaolt vabast ajast tegin ikkagi trenni, käisin poes, tegin süüa ning seiklesin linnas ringi.
Mida õpiränne mulle andis ja mida oleks tagantjärele teisiti teinud?
Kõige rohkem andis õpiränne mulle ENESEKINDLUST! Läksin täiesti võõrasse riiki, võõras linnas, keelt ei oska, kultuuri ei tea, mitte kedagi ei tunne, 1 kohvriga, ja sain hakkama. Nüüd on tulevikuks meeletu kogemus ja teadmine olemas, et kuhu ka ei lähe, saan hakkama. Võiks isegi öelda, et sain maitse suhu ning tahaks juba tagasi minna, kas sinna või ükskõik kuhu.
Tagantjärgi oleks võinud rohkem õppida:) Kui Barcelonas tekkis vahel tunne, et ei viitsi täna sinna minna või seda teha, chilliks kodus, siis mõtlesin, et elu on seiklus ning võta sellest õpirändest võtta, mis võtta annab, et hiljem Eestis olles ei kahetseks midagi.
Minu jaoks oli see nii mega reis, et vägevamat annab soovida. Tagantjärele mõtlen ikka kui vägevad kogemused ja seiklused mul olid: reis Tenerifele, Piquega rääkisin juttu, kanjoni reis jm Erasmus üritused, matkad mägedes, kohalikega tutvumine, korteripeod, kultuuri ja arhitektuuriga tutvumine, jpm. Isegi negatiivsetele kogemustele mõtlen postitiivselt, nagu nt kuidas hüppeliigese nihestusega läksin õpirändele ja kuidas koer hammustas mul kannikast.
Soovitused järgmisetele õpiränduritele
Mine, mine, mine, mine, mine, mine!
Nii Lennuakadeemias kui ka enamus teistes kõrgkoolides väga vähesed õpilased lähevad, mille peamiseks põhjuseks on kartus enda mugavustsoonist välja tulla. Kuid kui sa võtad ennast kätte ja ütled "Teen ära!", siis see on juba meeletu võit ja eelis teiste ees tulevikuks. Õppimine ja elamine välisriigis annab endale nii palju kogemust juurde ning samuti avaldab muljet tulevasele tööandjale.
Kõik siinsed postitused on vaid 50% või vähemgi kõigest, millest kogesin. Lihtsalt ei jõua igat detaili kirja panna, muidu võiks isegi raamatu välja anda. Suured tänud kõikidele toetajatele nii Lennuakadeemiast kui mujalt! Kes teab, võib-olla juba peatselt terendavad uued seiklused välismaal.
Comments